Tere sõbrad,
hea meel on kohe alustada tuhandeid fänne paelunud küsimusega, kus riigis seda Petsi jama veel jälgitakse. Võin kinnitada, et lisaks eelmises postituses märgitud riikidele lisandusid Brasiilia, Taani, Hispaania ja Venemaa. Pole paha, ütleks Villu Reiljan.
Aga asjast... nädala alguseks oli tervis nii palju parem, et sai juba nina kodust välja pistetud ja oma treeningruppidega ka treeningud läbi viidud. Siiski päris hästi ennast veel ei tundnud ja ise treeninguga nädala esimeses pooles alustada ei julgenud.
Esimese asjana vaatasin oma menüü üle. Piltlikult öeldes vedasin poest kottide viisi juurikaid koju ja tegin endale väikse toitumiskava, millest katsun kinni pidada. Toitumine ja treening peavad käima koos, muidu on sama mõtetu teha üht ilma teiseta, nagu ehitaks tellistest müüri, aga segu vahele ei paneks. Õige toitumise juures pole kõige raskem mitte see, kas suudad oma söögilaual hoida kvaliteedi, vaid see kuidas leiad enda jaoks aja pidada kinni regulaarsusest. Seadsin endale plaani kus näen päevas ette neli söögikorda. Päris lolliks minema ka ei hakka ning juuksekarva viie korraga lõhki ajama. Kiire elutempo juures näeb plaan ette: hommikusöök, lõunasöök, vahepala ja õhtusöök. Korrigeerisin söögisedelit ja koristasin toidulaualt ära liigse rasva ja rafineeritud süsivesikud.
Nädal normaalset toitumist ja regulaarsust on seljataga ning võin öelda, et enesetunne on kohe palju paremaks läinud.
Reedeks tundsin ennast juba piisavalt tervena, et alustada treeninguga. Kuna väljas on ilm heitlik, siis valik langes Audentese spordihoone kasuks. Seal olen 2 viimast aastat viinud meeskonnal läbi ka hooaja eelse ettevalmistuse ühte osa ning tean mida sealt oodata. Ühte ma muidugi ei oodanud, see oli kõvasti tõusnud piletihind :D
Aga okei, tervisele pole hinnasilti juurde riputatud. Oma vaimusilmas kujutasin enne treeningu algust ette, kuidas toksin siia blogisse ridasid, kus kaeban, et see esimene treening jäi viimaseks ja Audentesest lahkudes vean hädiselt jalgu ainult järgi, sest peale kümnendat minutit oli surm silme ees :)
Tegelt ei olnud see esimene trenn midagi hullu, tuleb leida ainult hea rütm ja taastada harjums. Tõele au andes siiski 36h hiljem on kõik lihased varvastest kuni ninani suht läbi. Isegi juuksed vist valutavad :D
Peale esimest korda igatahes "tuhhi" on ja loobuda ei kavatse. Vaatame nädala aja pärast, kuidas siis meelsus on ja kas olen treeningrütmi leidnud. Samuti oluline on toitumisest kinni pidada. Eks ta raske on, kui kõrval vanad lasevad rasvast nõretavat jama suust sisse, sina passid kaalikas põses :D
Kas sind lohutab see, et ma pidin pea 2a tagasi päeva pealt loobuma kõikidest piimatoodetest(laktoosivabad on lubatud), nisust, odrast, kaerast ja suhkrust. Ei tohi süüa neid toiduained puhtal kujul ega kuskil toidu sees, sest minu organism lihtsalt ei talu neid. Kui jätkaksin vana toiduplaaniga, oleksin koguaeg haige ja ma ei tea kuhu see jama mu viiks.
ReplyDeleteIgal juhul alguses oli raske ja peab tõdema, et vahel on siiani. Eriti kui väljas söömas käia, peab alati kalkuleerima ja uurima, mida miski sisaldab. Üldse ei hakka sellest rääkima, kui keegi nina all mõnusaid saiakesi vitsutab või kooki... God!
Aga kergemaks läheb, seda võin sulle lubada! Ja kui juurikad võiga ahjust läbi lased, siiis....
Muidu ootaks ikka tihedamaid jutukesi siia! Ja kas sind suusarajal ka näeb või käid ainult jõusaalis?
Ma nüüd ei tea kus kandis sa elad, aga Spartas oli enne kella 4 spordiklubikülastus 5€ ja peale kella 4 7€. Ilmselt on kuskil veel soodsam, aga see on siiani kõige soodsam koht, kus ma käinud olen.
Palju edu ja tervist sulle sportimisega!
Helina