Viimased 20 minutit istun klaviatuuri taga ja mõtlen, et kuidas krt ma alustan seda blogi pidamist... kas kulunud klišeega: "Tere kallis päevik, kirjutan sulle esimest korda" :D
Miks ma seda blogi pidama hakkan?
Viimased 2,5 aastat olen regulaarselt teinud kontoritööd ja mõelnud pidevalt, et peaks hakkama ennast liigutama ja aktiivselt ka ise sportima. Aga võta näpust, kõik katsed on jäänud üritusteks ja lõppenud peale esimesi nädalaid. Süüdi on selles olnud nii iseloom, võimaluste ja aja puudumine jalgpalliklubi juhtimise kõrvalt, kui ka inimlik ükskõiksus endale antud lubaduste täitmisel.
Blogi mõte ongi selles, et panna ennast nö avalikult "tanki". Kui oled andnud avalikult lubaduse, siis selle murdmine on tunduvalt raskem, kui see, mida enda peas ise endale lubad. Viimati andsin avalikult lubaduse Eesti Päevalehes, kui lubasin 2011 septembris korraldatud ürituse "Kalju jalgpallifestival" raames tuua Hiiule uut staadioni rekordit märkiva inimhulga. Selle rekordiürituse luhtumise korral lubasin ära süüa terve tiraaži ajalehte, kus see lubadusega artikkel ilmus. Väikse motivatsiooniga lisapingutus ja suu jäigi trükivärvist puutumata :)
Muidugi kõige olulisem aspekt on enda tervis. Öeldakse, et kuni 27. eluaastani inimene füsioloogiliselt areneb ja peale seda hakkab vananemise protsess. Seega 3 aastat vananemist juba seljataga. Samuti nüüd täiskohaga treeneritööd tehes on oluline näidata eeskuju. Mis eeskuju see oleks, kui jooksuringil kihutab sinust käimisraamiga vanaema mööda ja Soome pensionäridest kepikõndijate püüdmine mäkketõusul on suur piin.
Teiseks... olen ise treenerina viimastel aastatel piitsutanud oma võistkondasid tegema läbi hooaja eelset ettevalmistust, mis nõuab korralikku pühendumist ja suurt tahet. Ise mäletamata enda rohkem kui kümne aasta taha jäävaid perioode, kus valati higi nii, et mõte seebile ja nöörile tundus hea lahendusena :D
Aga mida ma siis endale luban?
Luban, et järgnevad 3 kuud pühendun korralikule kardiotreeningule. Muudan oma söömisharjumusi ja katsun leida mõnusa rutiini. Samuti luban, et hakkan siia regulaarselt postitama ja hoian neid paari hullu kursis oma piinadega, kes viitsivad seda jama lugeda.
PS! Esimene tagasilöök tuli juba enne, kui sain projektiga alata... ilmselt õnnestus jalgpalli Aastalõputurniiri ajal külmetada ja hankida palavik ning kirjeldamatuid piinu tekitav kurguvalu. Tundub, et 2. jaanuarile planeeritud treeningutega alustamine tuleb mõned päevad edasi lükata.
Aga see ei tohiks pikas perspektiivis segada minu püha üritust :)
No comments:
Post a Comment