Alustades oma teist postitust, ei saa mainimata jätta seda, et natuke näppides blogger´i funktsioone sattusin "Stats"-i alt vaatama oma blogi külastatavust. Esimest sissekannat oli loetud kokku kaheksast riigist: Eesti, Soome, USA, Norra, Araabia-Ühendemiraadid, Saksamaa, Suurbritannia ja Jaapan.
Mida see peaks näitama? Ilmselt mitte seda, et võiksin oma blogi kiirelt tõlkida nendesse keeltesse ja hakata seda kui bestsellerit internetis rahva rõõmuks avaldama, küsides ühekordse lugemisõiguse eest 0.49.- eurosenti.
Aga tegelikult see peaks näitama seda, kuidas on sõbrad ja tuttavad mööda maailma laiali ja millisest maailma nurgast keegi parasjagu facebooki vahendusel blogi lingile sattub. See nimekiri saaks olema kindlasti palju pikem, sest puudu on palju riike ja mandreid.
Aga asjast... tundub, et esimene treeningnädal läheb hoopis võitluses haigusega, mitte võitluses endaga jõusaalis või metsajooksu rajal. Ikka korralik pisik on sisse pugenud, terve komplekt on olemas: palavik, köha, nohu, metsik kurguvalu, külmavärinad, lihasvalu jne.
Esmaspäeva õhtul diivanil teki alt telekat piiludes nägin TV3-e uudiseid, kus räägiti ülemiste hingamisteede nakkuslike viirushaiguste võimalikust puhangust. Esimese asjana lõi kohe ette mälupilt oktoobri kuust, kui tänaval tegi minuga lühi-intervjuu ETV saade Ringvaade, kes uuris kas on plaan teha vaktsiinisüst gripi ennetamiseks. Tookord oli minu kindel seisukoht see, et vaktsineerida ma ei kavatse. Praegult, olles jubedates piinades ja nähes välja nagu vanaisa öökapil seisev VEF-i raadio, siis kaalun juba vaikselt seda. Aga parafraseerides Matty Nykaneni, siis šantsud vaktsineerimiseks on "fifty-sixty".
Praegult on siis ilmselge, et enne uut nädalat treeningutega alustada ei saa. Tähtis on ennem haigus välja ravida ning organismile puhkust anda. Vaadates oma eilset olukorda, siis on üldse ime, et ma praegult seda sissekannet kirjutan. Mis ma viimased kolm päeva omale sisse olen ajanud siis. Medikamentidest Paracetamol ja Otrivim. Juurde sinna askorbiinhapet ja multivitamiine. Loomulikult krõbistan iga toidu juurde küüslauku nagu mõni mees hommikuti Kelloggs Corn Flakes´i ja kuuma teed läheb ka paar liitrit, sest haigusega on inimese vedelikuvajadus tunduvalt suurem. Kõige selle juures ei unusta ma ka vana head teki all higistamist. Ööpäevaga läheb kindlasti oma 4-5 T-särki.
Loodame, et järgmist postitust kirjutades saan juba planeerida treeningtegevust, tahtmine peale hakata on igatahes suur !
No comments:
Post a Comment